Kirjeldus / maitse
Gandaria viljad on väikese suurusega, läbimõõduga keskmiselt 2–5 sentimeetrit, ümarad, ovaalsed kuni munakujulised. Noorena on sile, õhuke ja söödav nahk heleroheline ja sellel võivad olla mõned tumepruunid laigud, mis süvenevad küpsena oranžikaskollaseks aprikoosiks. Pinna all on liha küpsena elav laimiroheline, muutudes küpsena sügavaks oranžiks ja pehme, tarretisetaolise ja kergelt kiulise tekstuuriga. Viljaliha keskel on ka piklik kiuline seeme, mille värvus varieerub erkroosast lillani ja on söödav, kuid äärmiselt mõru maitsega. Viilutatud viiludena vabastavad Gandaria puuviljad puuviljase, kergelt männilõhnalise aroomi, mida paljud võrdlevad tärpentini lõhnaga. Puuviljal on karge, mahlane ja õrn hambumus ning liha võib olenevalt sordist olla hapukas, magus või magusakas-hapuka maitsega segu.
Aastaajad / saadavus
Gandarial on Kagu-Aasia valitud piirkondades erinev kättesaadavus, tipphooaeg hiliskevadest suveni.
Praegused faktid
Bandeaalselt Bouea macrophylla kategooriasse klassifitseeritud Gandaria viljad kasvavad tiheda lehestikuga puudel, mille kõrgus võib ulatuda üle kahekümne viie meetri ja kuuluvad koos indiapähklite ja mangodega Anacardiaceae perekonda. Tuntud ka kui Maprang, Marian ploomid ja Plum mangod, on Kagu-Aasias mitu Gandaria puuvilja sorti, mis erinevad magususe, hapuse ja happesuse tasemelt. Gandaria puu on ka populaarne koduaia taim, kuna selle tihe lehestik annab piisavalt varju ja selle jõuline puuviljatootmine võimaldab köögis mitmekülgselt valmistada sambaale ja rujaki.
Toiteväärtus
Gandaria on suurepärane C-vitamiini, kiudainete ja beetakaroteeni allikas. Puu sisaldab ka veidi kaltsiumi, rauda ja fosforit.
Rakendused
Noorena ja küpsena võib Gandaria puuvilju tarbida toorelt ning need on kaetud soola, suhkru, pipra või laimimahlaga, et tasakaalustada puuvilja hapukat maitset. Gandariat saab kasutada ka rujakina tuntud vürtsikates puuviljasalatites, hakitud ja segatud chutney’sse, viilutatud marineeritud roogade, näiteks asinan, viiludeks, segada sambalikastmetesse või kasutada hapendina küpsetatud roogades nagu karrid, kus neid peetakse tamarindi ja hapu lubja asendaja. Küpsena tarbitakse Gandaria puuvilju värskelt, käest ära, viilutatakse ja serveeritakse kleepuva riisiga või mahlatakse. Neid saab ka suhkruga konserviks küpsetada ning serveerida magustoitude ja jäätise kõrvale. Gandaria puuviljad sobivad hästi kašupähklite, maapähklite, makadaamiapähklite, rosinate, kookospähkli, marjade, õunte, melonite, laimimahla, tšilli ja liha, näiteks kala, linnuliha ja sealihaga. Puuviljad säilivad kuni kaks nädalat, kui neid hoitakse lõdvalt kotis külmkapis.
Etniline / kultuuriline teave
Indoneesias korraldatakse seitsme kuu pikkune tseremoonia, mida nimetatakse tingkepaniks, tebus wetengiks või mintoniks, et tähistada rase naise sünnitust. Sellel pidustusel on palju erinevaid tavasid, sõltuvalt piirkonnast ja kohalikest kultuuripraktikatest, kuid mõned tseremooniad hõlmavad lille suplusrituaali, vanemate palvet ohutu sünnitusprotsessi eest ja traditsiooniliste toitude tarbimist. Lääne-Jaavas on rujak kanistren salat, mis koosneb seitsmest erinevast kooritud puuviljast, sealhulgas Gandariast, ja on peeneks hakitud kookospähkli ja vürtsidega. Legend ütleb, et kui naine maitseb salatit süües magusust, saab lapsest tüdruk ja kui vürtsikust, on lapsest poiss.
Geograafia / ajalugu
Gandaria viljad pärinevad Kagu-Aasiast ja kuigi nende täpne päritolu pole teada, on puud juba iidsetest aegadest alates kasvanud madalikul troopilistes piirkondades metsikult. Vilju kasvatatakse vähesel määral ka Tais, Sumatras, Borneos ja Lääne-Jaavas ning neid leidub Malaisia, Indoneesia, Tai, Filipiinide, Borneo, Jaava, Sumatra ja Mauritiuse kohalikel turgudel.
